Kui me käsitleme kultuuri lähtudes informatsioonilisest metafoorist, siis kujutab kultuur endast erineval kujul esinevat teavet.
Kultuurilise info struktureerimiseks on kasutatud erinevaid mudeleid. Üks levinumaid on organisatsioonikultuuri uurija E. H. Schein`i poolt esitatu (Schein, E.H. (1985-2005) Organizational Culture and Leadership, 3rd Ed., Jossey-Bass ISBN 0-7879-7597-4)
Schein eristab kultuuri juures kolme tasandit:
• artefaktid e. tehiskeskkond
• väärtused ja uskumused
• sügavamad baasarusaamad
Artefaktid e tehiskeskkonna moodustab kõik see, mida me kultuuris näeme, kuuleme ning tajume. Tegemist on antud kultuuri füüsiliste, käitumuslike ja verbaalsete ilmingutega.
Näiteks: arhitektuur, keel, esemed, tehnika, kunstiteosed, riietus, käitumine, käitumistavad, emotsioonide väljendamine, müüdid, lood, kangelased, rituaalid, tseremooniad, religioon, sotsiaalne struktuur, sümbolid, poliitikad jne.
Väärtused ja uskumused on aluseks käitumise õigustamiseks ja valikul erinevate käitumisviiside vahel. Tegemist on teadvustatud ja sõnastatud ideaalide ja normidega millest inimesed lähtuvad.
Väärtused:
• pole vahetult vaadeldavad ega jälgitavad;
• on seotud moraaliga;
• väljendavad inimeste ettekujutust soovitavast.
Näiteks: inimesi võib tarbida nagu muid kaupu; inimesed peavad elama jumala ettekirjutuste kohaselt; omandada positsioon ühiskonnas; lugupidamine iseenda ja teiste vastu; kogukonna au jne
Sügavamad baasarusaamad on alateadlikud, enesestmõistetavad, sõnades väljendamata veendumused maailma ja inimese kohta. Nad on aluseks väärtustele ja uskumustele.
Näiteks: milline on reaalsus; kuidas me saame teada tõe maailma kohta; millised on aeg ja ruum; kes on inimolend ja kuidas teda määrateletakse; miline on inimese “mina”, tema isiksus; inimese ja reaalsuse suhted; milline on sotsiaalse süsteemi olemus; millel baseeruvad inimeste omavahelised suhted.
Tasandid on omavahel seotud, moodustades ühtse mõjutusi edasiandva võrgustiku. Tehiskultuuri loomisel on vajalik määratleda kõik kolm tasandit.
Kurmo Konsa