Tehiskultuuri kasutus

Tehiskultuuride peamiseks erinevuseks looduslikest/loomulikest kultuuridest on nende loomise eesmärgipärasus. Me võime kultuure luua väga erineval eesmärgil, alates meelelahutusest ja lõpetades teaduslike uuringutega. Tehiskultuurid on arusaadavalt seotud kõigi nende inimolu aspektidega, millega kultuurgi.

Tehiskultuuril on selgelt rakenduslik lähtekoht ja eesmärgiks ongi nende kasutamine reaalses elus ja praktilistes olukordades.

Peamised tehiskultuuride rakendused seisnevad nende kasutamises:
• uurimisvahendina
• tehiskeskkonnana erinevate ülesannete lahendamisel
• õppevahendina

Valdkonnad, milledes tehiskultuuride metoodikat võib edukalt rakendada on järgmised. Kultuuride vastastikuse mõju modelleerimine, kultuuride jagunemine subkultuurideks ja nende omavaheline mõju ning hübriidühiskondade tekke modelleerimine. Antud metoodikat on võimalik kasutada kultuuride evolutsiooni alternatiivsete stsenaariumide läbimängimiseks ja „mis siis, kui“ tüüpi eksperimentide läbiviimiseks. Tänapäeva ühiskondadele eriti iseloomuliku kultuurilise mitmekesisuse uurimine ning kultuurikonfliktide, kokkupõrgete, konkurentsi ja invasioonide käsitlemine on äärmiselt aktuaalsed ja atraktiivsed teemavaldkonnad.

Tehiskultuuride loomine viib meid ka loomulike kultuuride käsitlemisel uut tüüpi probleemide ja käsitluste juurde. Tehiskultuurid võivad olulisel määral muuta meie käsitlust loomulikest kultuuridest. Praktilised kasutusvaldkonnad on tegelikult väga laiad hõlmates reaalsete kultuuride prognoosimise, kontrolli ja sotsiaalsete muudatuste läbiviimise aspekte.

Tehiskultuuri meetodeid on võimalik kasutada abivahendina strateegilisel planeerimisel ja poliitika kujundamisel nii institutsioonide, organisatsioonide ja piirkondlikul tasandil, kui ka erinevates tegevusvaldkondades.

Õpikeskkondadena kujutavad tehiskultuurid endast samuti päris huvitavat võimalust. Neid oleks võimalik kasutada ennekõike uurimis- ja probleemilahendusoskuste arendamisel.

Sõltumata tehiskultuuri rakendusvaldkonnast on nende sügavam metoodiline alus ühesugune. Harilikult lahendatakse erinevaid ülesandeid antud kultuuri raames. Tehiskultuuri korral on eesmärgiks on konstrueerida kultuur, milles antud probleemi ei oleks või oleks seda kergem lahendada. Tavapärane probleemilahenus keeratkse pahempidi nagu mardisandi või jõulusoku kasukas.

Kurmo Konsa

Infotehnoloogia ja tehiskultuur

Infotehnoloogia on lisaks sellele, et pakub metafoore kultuuriliste nähtuste ümberdefineerimiseks, ka otseselt vajalik tehiskultuuride loomiseks.

Kultuur tekib sotsiaalsete protsesside käigus, ilmneb nendes. Kui mitte kogu kultuuri, siis vähemalt suurt osa sellest saab käsitleda infona. Infot on võimalik luua, töödelda, säilitada, levitada ja kasutada. Erinevatel aegadel on nendeks eesmärkideks kasutatud erinevaid vahendeid. Kaasajal on selleks peamiselt infotehnoloogia.

Tehiskultuuri võib kujutada ette imaginaarse ruumina, kus teavet luuakse, säilitatakse, vahendatakse ja esitatakse. Ühelt poolt luuakse fiktsionaalne keskkond ning seles keskkonans toimub osalistevaheline suhtlus. Sarnaselt aktuaalse kultuuriga seisneb ka tehiskultuur suuresti inimestevahelises suhtluses. Infotehnoloogia kasutamine aitab seda suhtlust paremini korraldada.

Tehiskultuur ei ole tarkvaralahendus vaid on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika. Eriti olulisel kohal on sotsiaalne tarkvara. Sotsiaalne tarkvara on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab inimestevahelist e-suhtlust, mille käigus jagatakse erinevat infot või luuakse seda üheskoos. Juba sellest definitsioonist on aimata, et tegemist on ju samade protsessidega mis toimuvad tehiskultuurigi korral. Sotsiaalne tarkvara aitab luua jagatud maailmu ning neis infot vahetada.

Kultuuri kirjelduse (Eco sõnutsi kultuuri entsüklopeedia) loomiseks on sobivad abivahendid näiteks wikid,mis võimaldavad sisu kergesti organiseerida ja ühiselt toimetada. Tehiskultuuris toimuvate sündmuste vahendamiseks on samuti olemas terve rida tarkavaravahendid – blogid, video- ja fotofailide jagamise keskkonnad (YouTube, Flickr), slaidide jagamiseks Slideshare jms. Tehiskultuuri juures kasutatakse sotsiaalset tarkvara siduva meediana.

Tehiskultuuride loomise mängib infotehnoloogia kahtlemat olulist osa, kuigi põhimõtteliselt saab luua tehiskultuuri ka ilma selleta. Ka eles osas sarnaneb tehiskultuur aktuaalse kultuuriga – uskuge või mitte aga kunagi toimis ka see ilma infotehnoloogiata!

Kurmo Konsa

Dr. Kurmo Konsa loeng Tampere Majas

Esmaspäeval, 12. oktoobril kell 18 Tampere Maja keldriklubis:

Ööülikooli avalikul salvestusel peab dr. Kurmo Konsa loengu „Maailm 2.0“,mille teemaks on maailma tehislikustumine.

Sensatsiooniline Tartu kevadbänd soovitab loengut! Tere tulemast kuulama,sissepääs prii.

Tampere Maja
Jaani 4, 51007 Tartu
Tel. 7386 300
maja@tamperemaja.ee
http://www.tamperemaja.ee

Kultuuri baasarusaamad – kataloogimise katse

Tundub ahvatlev, kuid üsna võimatu koostada mingilgi määral ammendavat nimekirja kõikvõimalikest kultuurielementidest. Võimatud asjad aga ongi need, mis kõige enam paeluvad. Järgnevalt proovin teha nimekirja võimalikest kultuuride alusveendumuste muutujatest.

1. Ettekujutus ajast
aega ei ole
lineaarne aeg
mitu aega (erinevates paikades, olukordades erinevad, osaliselt või tervikuna paralleelsed)
tsükliline aeg
lõputu aeg
lõplik aeg

2. Ettekujutus ruumist
lõputu
lõplik
x mõõtmeline (maailm jaguneb 2ks, 3ks)
ruum on pidev,
ruum on katkendlik (maailm koosneb diskreetsetest riikidest)
ruum on ennekõike individuaalne, suletud
ruum on avalik

3. Reaalsuse olemus
reaalsus on olemas
reaalsust ei ole
reaalsus on mitmetine (näit on olemas füüsiline reaalsus ja vaimne reaalsus)
siin- ja sealpoolsus on lahutamatult seotud
siin- ja sealpoolsus on eristatud
oluline on füüsiliselt tajutav reaalsus (siinpoolsus)
oluline on füüsiliselt tajumatu reaalsus (sealpoolsus)

4. Reaalsuse tajumine, selle kohta teabe saamine
inimene pole võimeline maailma mõistma
tõde ilmutatakse
tõde avastatakse inimeste endi jõupingutuste tulemusena
maailm vajab kindlasti seletamist
maailm ei vaja seletamist
maailm on terviklik
maailm koosneb üksiksündmustest

5. Mida tähendab olla inimene
inimese olemus on määratletud, püsiv (on olemas saatus, mis meid kontrolib ja suunab)
inimene saab ise oma tegevusega enda olemust muuta (inimene määrab ise oma saatuse)
inimese olemus on variatiivne, muutuv
inimene on hea
inimene on hab

6. Inimese mina, isiksus
isiksus puudub
isiksus on kollektiivne
isiksus on individuaalne
inimese olemus ei ole selgelt muust maailmast eraldatud, eraldiseisev
isik on üks, terviklik
erinevates sotsiaalsetes situatsioonides eristub inimese isiksuse erinevad küljed

7. Inimese ja maailma suhted
inimene kontrollib aktiivselt oma keskkonda
inimene on orienteeritud olemasolule, olemisele
inimene on aktiivne, kuid suunatud iseendale
inimene on pasiivne

8. Sotsiaalse süsteemi olemus
individualistlik
kollektiivne
vertikaalne
horisontaalne
norme palju ja neid järgitakse
norme vähe, käitumise variatiivsus suur
inimese mõjuvõim on antud (sünniga, positsiooniga)
inimese mõjuvõim kujuneb läbirääkimiste, kauplemise käigus

9. Maailmakäsitlus
terviklik (holistlik)
analüütiline, partikulaarne
muutustele suunatud
oluline on stabiilsus, püsivus

Kas meil on võimalik saada kõikvõimalike kultuuride baasarusaamad kombineerides toodud muutujaid?

Kurmo Konsa