Üht-teist Na`vide kultuurist

Juttu tuleb loomulikult James Cameroni uuest 3-D ulmefilmist ”Avatar”. Na`vid on Pandora põlisasukad. Tegemist on Polyphemuse, ühe kolmest Alfa Centauri A ümber tiirlevast gaasgigandist, kuuga. Kaugus Maast 4,3 valgusaastat. Pandoral leidub äärmiselt haruldast mineraali unobtainiumi, mida asub kaevandama korporatsioon RDA (Resources Development Administration). ”Avatari” näol on tegemist üsnagi tüüpilise ulmeteosega – loodud on suurepärane maailm imetabase floora- ja faunaga, mille kohta on võimalik infot hankida Pandorapeediast. Na´vid ise on kolme meetri kõrgused, sinise sädeleva nahaga, sabadega ja pika patsiga, mis toimib omalaadse vaimse pistikuna kõige elavaga. Na´vide kultuur tugineb aga suuresti maistele eeskujudele. Aluseks on võetud erinevate pärismaiste kultuuride tavad, kombed, väärtused ja vaimsus, või siis enamalt jaolt meie idealiseeritud ettekujutused sellest. Loomulikult elavad na`vid täielikus harmoonias rikkaliku loodusega eneste ümber. Nende tehnoloogia on tüüpiliste püügimajanduslikul tasemel elavate rahvaste tasemel. Tegelevad koriluse ja küttimisega ning algelise põllumajandusega. Na`vide tehnoloogilise arengu pidurdajana võib näha nii loodusressursside rikkust, kui ka mõtleva biosfääri poolt hoitavat tasakaalu (”Eywa säilitab tasakaalu”). Tapetud looma hingelt palutakse andeks ja seotakse see nav`ide külge, kust see hiljem jällegi loodusesse tagasi siirdub. Kogu maailm on seotud nii füüsilisel kui ka vaimsel tasemel. Peale surma laaditakse na´vide isiksus Pandora biosfäärsesse närvivõrku, kus see jääb igavesti elama.

Kogu Pandora on asustatud, aga küllatki hõredalt. Na`vid elavad klannidena, mida kogu Pandoral on sadu. Filmis on kujutatud peategelastena troopilises vihmametsas elavat klanni, kellede füüsiliseks ja vaimseks koduks on hiiglaslik Kodupuu. Lühidalt näidatakse ka lagendikel elavaid ratsaklanne ja mereäärseid elanikke. Terve Pandora biosfäär moodustab ühtse seotud energeetilise terviku ja na`vid on samuti osas sellest. Nende kultuur on valdavalt vaimne, tuginedes ühtsusele loodusega, mida nad väljendavad lisaks juttudele, lauludele ja tseremooniatele ka otsese füüsilise ühendumisega erinevate elusolendite ja jumaluse Eywaga. Otsene informatsiooniline lülitumine loomade ja taimedega toimub juuksekravades asuvate närvikiudude vahendusel. Nagu näha ei ole ühtus loodusega mitte kultuuriline vaid bioloogiline, na´vide geneetikasse sisseehitatud nähtus. Huvitav, kas see on viide sellele, et inimesed ei olegi põhimõtteliselt võimelised sedaviisi elama?

Filmis jutustatud loos ei ole muidugi midagi uut, juhul kui te olete näinud Pocahontast või Tantse huntidega. Rahaahned, tehnoloogiliselt kõrgema tasemel asuvad aga moraalselt ja vaimselt kääbuslikud valged püüavad alistada ja hävitada kõrgvaimset, loodusega täielikus kooskõlas elavaid na`visid. Erinevalt kõikidest maistest lugudest see seekord täielikult õnneks ei lähe. Loomulikult on olemas ka preestrid, vabandust teadlased kes uurivad imetabast pandorat ja kes proovivad päästa mis päästa annab. Lõpuks endise kõrilõikaja, vabandust merejalaväelase kaasabil õnnestubki inimeste invasioon peatada ja nad Pandoralt häbiga minema saata. Ilmselt selleks, et naasta kümne aasta pärast koos aatomirelvadega.

Kurmo Konsa

Talveplaneedi kultuurid

Sotsiaalume klassiku Ursula Le Guini romaan „Pimeduse pahem käsi“ (ilmunud eesti keeles kahes trükis-1981. ja 2002. aastal) kirjeldab planeet Gethenit. Gethen on ekstreemselt külm planeet, mida tuntakse ka hüüdnime Talveplaneet all. Getheni on neli–viis erinevat kultuuri, täpsemalt kirjeldab Le Guin oma romaanis neist kahte. See on ulmekirjanduses küllaltki haruldane – tavaliselt on ühel planeedil ikka üks kultuur. Getheni kultuuri käsitlevad veel ka jutustused “The Winter King” ja “Coming of Age in Karhide”.

Gethenil on kaks suurt riiki – Karhiidia ja Orgoreyn, mis on kujutatud teatud määral üksteisele vastanduvatena. Karhiidia on feodaalne kuningriik, indiviidide, „kes kunagi ei marsi ühte sammu” riik. Baseerub pluralismil. Tegemist on indiviidide anarhilise ühiskonnaga, mida iroonilisel kombel juhib kuningas. Kuigi kuninga reaalne võim on väga küsitav. Ennemini on tegemist sümboolse võimuga. Kuningas kehastab Karhiidiat, ongi teatud mõttes Karhiidia ise. Karhiidiat iseloomustab individuaalsuse igakülgne respekteerimine. Näiteks romaani alguspeatükis kirjeldatud kuninglikul paraadil kõnnivad kõik erinevalt. Pole praadsammu, ei püüta isegi seda mitte matkida. Muusika ei kõla samuti kokku, valitseb rütmide ja helide kakofoonia. Nagu ütleb kuninga nõunik Estraven: „Karhiidia pole mitte rahvus vaid perekonnatüli.” Orgoreyn on seevastu tsentraliseeritud bürokraatlik repressiivne totalitaarne riik, mida juhib 34 kommensaalist koosnev valitsus. Väga aktiivselt tegutseb salapolitsei, kes jälgib inimesi ja kontrollib kogu kommunikatsiooni. Vastuhakkajate ja riigile mittelojaalsete jaoks on terve vanglate ja töölaagrite süsteem.
Geteenlaste sigimisbioloogia on eriline – vahelduvad kemmer (igas kuus mõned päevad kas mees- või naissoost seisund) ja somer (enamikust ajast – 24 päeva sooliselt neutraalne seisund). Milline sugu kemmeris ilmneb sõltub partneri feromoonsest mõjust (ühks muutub mees- ja teine naissoos). Iga inimene võib olla korduvalt nii mees kui ka naissoost, sealhulgas olla nii laste isaks kui ka emaks. Kuna enamikust ajast on inimesed aseksuaalses seisundis, siis seksuaalsus ei ole oluline sotsiaalne, majanduslik või poliitiline tegur. Kuna kõik inimesed on bioloogilises mõttes ühesugused, siis on nad ka võrdsed. Kõik Getheni ühiskonnas on organiseeritud vastavalt kemmeri – someri tsüklile.

Väärtused ja uskumused

Äärmiselt olulisel kohal on viimistletud ja keerukas sotsiaalse autoriteedi põhimõte shifgrethor – prestiiž, nägu, koht, uhkus. Sõna tuleneb vanast getheni sõnast, mis tähendab „pikka varju heitma”. Moodustab getheni kultuuri aluse ja sisemise süsteemi. Et saada aru mingist asjast tuleb vaadata, millist varju see heidab. Rõhutab indiviidi individuaalsust. Igaüks heidab oma varju ise. Igasugused suhted ja kommunikatsioon inimeste vahel on seotud shifgerthoriga. Suhtlemine inimeste vahel on alati shigerthorite võitlus. Sõltuvalt olukorrast kas püütakse hoiduda teise inimese shifgrethori haavamisest või vastupidi esitatakse väljakutse ja sunnitakse vastaspoolt oma shifgrethorit kaitsma. Suhtlus pole kunagi otsene, asjadest räägitakse alati kaudselt. Shifgrethor võimaldab isikul saavutada lahenduse ilma otsese aktiivse sekkumiseta situatsiooni. Sündmuste mõjutamine toimub läbi shifgrethori. Shifgrethorimäng on omalaadne sümboolne võitlus, mis määrab iga konkreetses suhtlussituatsioonis võitjad ja kaotajad, aga samuti nende sotsiaalse koha. Kommunikatsioon ei ole sisu mõttes oluline, kuna osalejate shifgrethor määratleb ära suhtlussituatsiooni tulemuse.

Enesetapp on kõige suurem moraalne keeld. Vargus on märksa hullem kuritegu kui isikutevaheline vägivald, peaaegu et sarnane häbiväärsuselt enesetapule.

Peamiseks eesmärgiks on loodusega kooskõlas elamine. Tehnoloogiline tase on kõrge, kuid tehnoloogial pole ühiskonna arengus erilist osa. industrialiseerumine on toimunud väga aeglaselt ja pika aja kestel. Kui mingi antud keskkonda sobiv seadeldis on välja töötatud (näiteks sõiduvahend) siis seda ka kasutatakse ja ei looda tingimata uut. tehniline progress ei ole oluline. Võibolla on see seotud ka planeedi väga kasinate looduslike ressurssidega.

Alusveendumused

Ajaliselt keskendutakse olevikule – alati kehtib esimene aasta, igal uusaastal muutub kõigi möödunud ja tulevaste aastate dateerimine. Tähtis on olevik mitte aga tulevik ja progress.

Mittelineaarne, mittepõhjuslik ajakäsitlus.

Inimese saatus on seotud kogu maailma ja universumi saatusega.

Tunnistatakse füüsilise maailma olemasolu.

Maailm funktsioneerib tervikuna ja inimene peab leidma sellega kooskõla.

Välise inimeste võrdsuse taga on selge sotsiaalse positsiooni ja autoriteedi hierarhia (shifgrethor).

Kurmo Konsa