Ööülikool
Kurmo Konsa “Maailm 2.0” loeng maailma tehislikkusest
laupäeval, 6. veebruaril kell 22.05 Vikerraadios
pühapäeval, 7. veebruaril kell 22.10 Klassikaraadios
Saade on kuulatav ööülikooli arhiivis.
Ööülikool
Kurmo Konsa “Maailm 2.0” loeng maailma tehislikkusest
laupäeval, 6. veebruaril kell 22.05 Vikerraadios
pühapäeval, 7. veebruaril kell 22.10 Klassikaraadios
Saade on kuulatav ööülikooli arhiivis.
Selle aasta esimeses Horisondis ilmus Timo Treiti tutvustus raamatust “Ei ähvardav oht ega peibutav idüll”.
Mida me tehiskultuuris teeme? Mida me teeme kultuuris? Elame – oleks lühike vastus. Ammendav, aga mitte eriti selge. Elamist võib kujutada ette vägagi erinevalt. Kui käsitleda kultuuri jagatud informatsioonina ning käitumist ja artefakte selle informatsiooni manifestatsioonidena, siis huvitab meid elamise informatsiooniline osa. Nii et veidi täpsem vastus meie algsele küsimusel oleks selline – elame informatsioonilist elu. Informatsiooniline elu on see osa meie kõikide eludest, mis on muudetud informatsiooniks.
Raamatu lugemine on küll isenesest tegelemine informatsiooniga, kuid see tegevus ise muutub informatsiooniks alles siis, kui ma näiteks kirjeldan seda oma blogis, postitan pildi lugemisest Flickr´isse või video YouTube. Siinkohal on kindlasti äärmiselt suure muutuse toonud kaasa infotehnoloogia areng. Mitte kunagi varem ei ole nii lihtne muuta informatsiooniks suurt osa oma elust. Varasematel aegadel tähendas elu muutmine informatsiooniks ennekõike lugude jutustamist, olgu need siis suulised, kirjalikud või pildilised. Inimesed jutustavad oma elust lugusid ja muudavad selle kaudu elu informatsioniks. Neid lugusid levitatakse ja jagatakse ning seeläbi muutuvad lood osaks kultuurist. Lood ei ole kogu kultuur, aga lood on kultuuri toimimine. Inimeste tasandil toimuva elu kajastamine kultuuri tasandil. Lood ei ole kuhugile kadunud, aga lugudele on lisandunud palju muud.
Infotehnoloogia kasutamine muudab tagasiside ja sobitumise tsükli nähtavaks ja kiireks. Läbi sotsiaalse meedia luuakse kollektiivne jutustus tehiskultuurist. Erinevalt aktuaalsest kultuurist on kõik tehiskultuuri elemendid ja kõik selles toimuvad tegevused võrgust kättesaadavad. See on kindasti üks aspektidest mis aitab suuresti kompenseerida tehiskultuuri puudujääke (väiksem kompleksus, võrratult väiksem maht) võrreldes aktuaalsete kultuuridega.
Kui me mõtleme aktuaalses kultuuris toimuvale infojagamisele, siis valdaval enamikul juhtudest ei ole selle peamiseks eesmärgiks mitte konkreetsete faktide edastamine vaid ühiste väärtuste jagamine ja kinnitamine.
Tehiskultuuris osalejad esitavad oma lugusid, sündmuseid jne eeldades, et need toimuvad tehiskultuuris. Et need toimuvad reaalses maailmas, kus toimib meie poolt kirjeldatud kultuur. Tegemist on reaalsete lugudega ja sündmustega reaalsest maailmast, mis kannavad teistsuguse kultuuri väärtuseid ja uskumusi. Kui me loome tehiskultuuri, siis on igal selles osalisest oma unikaalne kogemus selle kultuuriga. Seda kogemust jagatakse teiste osalistega.
Milliseid vahendeid on võimalik kasutada? Siinkohal mõned võimalused:
• päevik, minu päeva kirjeldus – blogis
• pilt (näiteks koos lühikese selgitusega)- Flickr
• pildiseeria- Flickr
• entsüklopeedia sissekanne- blogis
• teadusliku seminari slaidiettekanne – Slideshare`s
• ajaleheartikkel – blogi
• internetikommentaarid artiklile mis käsitleb tehiskultuuri
• telefonikõne
• raadiointervjuu
• videointervjuu
• teete oma firma (pressiteade, koduleht, blogi, reklaamikampaania)
jne.
Kurmo Konsa