Inimese täiustamise tööriistad

Kõikides inimkultuurides kasutatakse mingisuguseid inimkeha muutvaid tehnoloogiaid, seda nii meditsiinilistel, religioossetel, sotsiaalsetel kui ka esteetilistel eesmärkidel.Praegu tahame me inimkeha mitte ainult muuta, vaid ka täiustada. Kasutades tehnoloogiat teha keha veelgi paremaks kui ta on. Olla ilusam, targem, tugevam, tervem – see on ilmne ahvatlus.

Millised tööriistad meil selleks hetkel olemas on ja milliseid võime lähitulevikus loota? Teeme kiire ülevaate.

Kosmeetiline kirurgia – kasutatakse inimese välimuse muutmiseks. Laialdaselt kasutusel. Kindlasti muutub üha tavalisemaks.

Psühhofarmakonid, kognitiivsed võimandajad – keemilised ühendid mida kasutatakse meeleolu ja virgusseisundite reguleerimisel ning vaimsete võimete suurendamiseks. Laialt kasutusel on serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (näiteks Prozac, seroxat jpt) mis reguleerivad inimeste meeleolu, aga ühtlasi parandavad ka näiteks hakkamasaamist sotsiaalsetes situatsioonides, vähendavad ärevust jms. Ravimid mida kasutatakse hüperaktiivsuse ravis (adderall, ritaliin) parandavad tunnetusvõimet, tõstavad vaimse töö võimekust ja aitavad taluda vaimset stressi. Terve rida keemilisi kognitiivseid võimendajaid (näiteks ampakiinid, fenseriin, MEM 1003, MEM 1414) on väljatöötamise või katsetamise staadiumis.

Erinevad farmakoloogilised ühendid – kasutatakse inimkeha välimuse või funktsioonide muutmiseks. Kasvuhormoonid ja steroidid muudavad inimese lihaskonda (vt jõusaalides ringi), viagra parandab seksuaalfunktsiooni. Siia gruppi kuuluvad veel mitmed nn dopinguained, millede eesmärgiks on keha füüsilise jõudluse parandamine. Laialt kasutusel ja muutuvad ilmsesti üha tavalisemateks.

Embrüouuringud– ei paranda küll otseselt inimese omadusi, kuid võimaldavad välja selekteerida haigeid ja vigaseid embrüoid. Embrüodiagnostikat tehakse juba väga varases arengustaadiumis – kolmandal päeval pärast viljastumist. Meetod on kasutusel kehavälise viljastamise korral. Lootevee uuringuid mis võimaldavad samuti teha kindlaks kas lootel on geeni või kromosoomidefekte, tehakse raseduse 15.-17. nädalal. Tegemist on tavapäraste uuringutega.

Geeniteraapia – muudetakse pärilikkust geenide siirdamise teel. Eristatakse somaatiliste rakkude geeniteraapiat ja sugurakkude geeniteraapiat. Esimese korral siirdatakse organismi rakkudesse millede omadusi või talitlemist soovitakse parandada viiruste või plasmiidide abil vastavat geenimaterjali. Võidakse siirdada ka tüvirakke, mis vastavas elundis muunduvad sellele omasteks rakkudeks. Somaatiline teraapia mõjutab ainult antud organismi. Sugurakkude geeniteraapia korral mõjutatakse sugurakkude geneetilist materjali. Sõltuvalt sellest kas mõjutatakse preembrüot või sugurakke on toime esimesel juhul täheldatav nii antud organismil kui ka kõikidel selle järglastel ning teisel juhul ainult antud organismi järglastel. Somaatiline geeniteraapia on katsetusstaadiumis. Sugurakkude geeniteraapia on üldjuhul keelatud.

Koljuväline magnetiline stimulatsioon – kasutab tugevaid magnetimpulsse, kutsudes sellega esile kindlate ajupiirkondade sisse- ja väljalülitamise. Sellisel meetodil on ühelt poolt võimalik ravida neuroloogilisi haigusi, kuid teiselt poolt annab see ka võimaluse juhtida tervete inimeste ajutegevust. Meetod on katsetusjärgus.

Nagu näeme pakuvad ka olemasolevad ja juurutusstaadiumis olevad tehnoloogiad küllaltki palju võimalusi inimorganismi täiustamiseks. Aeg on organismi tuunimiseks küps!

Kurmo Konsa

Konverents “Transforming Culture in the Digital Ages”

Tartus toimus 14 – 16 aprillil rahvusvaheline konverents, kus oli päris palju põnevaid ettekandeid digikultuuri kohta. Konverentsikogumik on loetav siit.

Tehiskultuur “DigiKult

Tehiskultuur on loodud Tartu ülikooli Infokoralduse magistriõppekava seminaride raames. Osalejateks on üliõpilased ja õppejõud. Tehiskultuuri ”DigiKult” lähtepunktina võeti arutluse alla infoga seotud probleemid tänapäeva maailmas. Neid probleeme on palju ning nad seostuvad meie kaasaja ühiskonna kõikide külgedega. Probleemsituatsiooni komplekssus ja sotsiaalsete ning kultuuriliste tegurite seotus muudab selle küllaltki raskestikäsitletavaks tavapäraste analüütiliste meetoditega. Tehiskultuuri loomise eesmärgiks oli ühelt poolt õppida tundma tehiskultuuri loomise metoodikat ja teiselt poolt käsitleda kaasaegse infoühiskonna probleeme kasutades sellist uut metoodikat. Aruteludeks loodi e-mail list ja kultuuri kohta andmete kogumise kohaks wiki Tehiskultuur, kuhu moodustub omalaadne entsüklopeedia antud tehiskultuuri kohta. Tehiskultuuri loomisel ei proovita mitte lahendada neid probleemsituatsiooni analüüsimisel esiletoodud küsimusi, vaid eesmärgiks on luua selline kultuur, kus neid probleeme ei oleks või kus neid ei käsitletaks enam probleemsetena. Otseste lahenduste asemel keskendutakse probleemsituatsioonile uue konteksti loomisele.
Tehiskultuuri loomiseks on vajalik määratleda selle kultuuri artefaktid, väärtused ja sügavamad baasarusaamad. Senine kogemus näitab, et kõige mõistlikum on alustada väärtustest ja uskumustest. Artefaktide ehk kultuuri välise külje loomine on küll lõbus, aga samal ajal on need jällegi küllatki sõltumatud väärtuste tasandist. Ühesugused artefaktid võivad olla erinevate väärtustega kultuurides. Baasarusaamad on jällegi need, mis loovad aluse väärtustele, olles seega äärmiselt olulised väärtuste põhjendamisel ja ühtseks ning kooskõlaliseks süsteemiks kujundamisele. See, millest me aga kultuuris toimides lähtume on ennekõike just väärtused ja uskumused. Esialgne kultuuri struktuuri tegemisel keskendusimegi tehiskultuuri väärtustele ja uskumustele.
Tehiskultuuri loomise teise faasi arutelude käigus kokkulepitud väärtused ja uskumused, baasarusaamad ja artefaktid pandi kirja wikisse.

Tuginedes esialgselt loodud tehiskultuuri struktuurile esitasid osalised erinevaid lugusid. Esimeseks ülesandeks oli kirjeldada lihtsalt ühte täiesti tavalist päeva selles tehiskultuuris. Lood pandi samuti ülese wikisse. Esitatud lood on küllaltki erinevad, osa nendest keskendub tehiskultuuri välisele küljele, mida on kindlasti lihtsam kujutada, osa jällegi püüavad edastada tehiskultuuri sügavamat olemust. Jagatud lood, metafoorid ja mõttemudelid loovad dünaamilise tehiskultuurse tegelikkuse mis mõjutab omakorda selles osalejate arusaamisi, käitumist ja otsustusi. Tehiskultuuri toimimise käigus hakkab välja kujunema sellele kultuurile omane identiteet. Loodud lood ja nende loomise käigus vahetatud informatsioon moodustavadki tehiskultuuri sisu.

Tehiskultuur on loodud keskkond, kontekst, kus inimesed tegutsevad. Tehiskultuurid ei võimalda meil lahendada kõiki probleeme, nende suunitlus on hoopis teistsugune. Tehiskultuur aitab muuta konteksti, luua teistsugust keskkonda, kus ka probleemid omandavad hoopis teise näo. Ei ole ju üldsegi kindel, et õiged lahendused on need, mis inimesi elus tingimata kõige enam paeluvad. Tehiskultuuri eesmärgiks on luua keskkond, milles probleemidega tegelemine on huvitav, põnev ning pakub rahuldust.

Tehiskultuuri erinevus senistest kultuuride kujundamise ettevõtmistest, näiteks organisatsioonikultuuri muutmisest seisneb selles, et tehiskultuurid on algusest peale loodud. Ei tegeleta mitte olemasoleva kultuuri muutmisega vaid kujundatakse täiesti uue struktuuriga tehiskultuur. Selline vaba ja paljuski mänguline algsituatsioon loob avatud, loomingulise õhkkonna.
Kurmo Konsa