„Kultuur on tegelikult inimese poolt välja mõeldud.“ Selline väide on ühelt poolt ilmne oma naiivsuses ja teiselt poolt jällegi vägagi valgustav. Kes siis kultuuri ikka välja mõtles kui mitte inimene. Aga kui me seda tunnistame, siis peaks tõdema, et me võime välja mõelda ka midagi muud. Siinkohal tundub asi jällegi kahtlaseks minevat ja põhjuski on selge – me käsitleme (ja ka tahame käsitleda) kultuuri analoogiliselt looduslike nähtusetega. Kultuur on kujunenud pikaajalise ajaloolise arengu tulemusena ja seega sarnane näiteks inimkehaga. Kultuuri bioloogilist determineeritust kasutatakse ka tihti ulmekultuurides. Eriti sageli leiab selline põhjendus rakendamist siis, kui on loodud kultuur, milles on üks väga selgelt domineeriv keskne kontsept. See keskne kontsept kuulutatakse bioloogiliselt määratletuks. Nii on see näiteks ühes varasemas postituse käsitletud navi`de üheksolemisega või siis antud kirjutise teemaks olevate atevi lojaalsusekontseptsiooniga (man`chi). Mõlemal juhul on tegelikult täiesti arusaamatu, milleks sellist bioloogilist determineeritust vaja on. Kas tõesti kahtlevad nende maailmade loojad selles, et isik (ateva, navi) võib mõelda välja midagi sellist, mis annaks keskse sisu kogu indiviidi ja kultuuri elule.
Atevi kultuur on loodud Caroline J. Cherryh`i poolt sarjas „Foreigner“. Lühidalt loost: Inimeste kosmoselaev Phoenix satub peale ruumihüpet arvutite rikke tõttu tundmatusse kosmoseossa. Kuna algsest koloniseerimiseesmärgist tuleb loobuda, liigitakse lähima sobiva planeedini. Kohalejõudnult selgub, et planeedil elavad humanoidsed atevi. Arengutasemelt on nad kusagil aurutehnoloogia ajastus. Kosmoselaevas olevad inimesed jagunevad mitmesse farkatsiooni – üks osa sõidab kosmoselaevaga lähikosmosesse uurimisretkle nin teine osa asutab koloonia planeedi pinnale. Puhkeb sõda atevi ja inimeste vahel, mida tuntakse hiljem maandumissõjana. Vaatamat inimeste tehnoloogilisele üleolekule nad kaotavad sõja ning neil lubatakse jääda elama vaid Mospheira saarele. Vastutasuks annavad inimesed atevile tasapisi üle oma tehnoloogiaid. Atevi ja inimeste vahelises lepingus nähti ette paidhi ametikoht. Ainult üks inimene – paidhi – võib elada atevi ühiskonnas. Paidhi on inimeste saadik atevi juures, kes kontrollib ka tehnoloogiate edastamise kiirust. Tegemist on kõige väljapaistvama spetsialistiga atevi keele ja kultuuri alal. Paidhi on vahendaja, tõlkija, poliitik.
Atevi kultuuri keskseks, kõige olulisemaks kontseptiks on man´chi. Man´ chid võib mõista lojaalsusena. Tõsi küll see lojaalsus on atevi´desse geneetiliselt sisse programeeritud. Tegemist on omalaadse sundseisundiga mis paneb ateva järgnema liidrile. Tegemist on liiduga, mis määratleb isiku. Sellisena on man´chi kõikide atevi poliitiliste liitude aluseks. Teiselt poolt on jällegi tegemist väga isikliku asjaga, millest avalikult ei sobi rääkidagi. Kui kellegilt küsida tema man´chi kohta, siis on tegemist äärmiselt piinliku eksimusega, see on asi mida viisakad inimesed kunagi jutuks ei võta. Selleks liidriks, juhiks ei pea tingimata olema isik. Nii näiteks võib teenrite man´chi kuuluda lossile, valdusele. Man´chi on hierarhiline – see liigub ülesepoole juhini, kuid samal ajal mitte temast allapoole. Kõige kõrgemal asuv aijiin (atevi valitseja) ei järgi kadagi, kuid ta tõmbab ligi teiste man´chid. Man`chi moodustav atevi ühiskonnas omalaadse lojaalusevõrgustiku – iga ateva on lojaalne oma liidrile, see omakorda jällegi oma liidrile ja nii edasi kuni Sheijidan Aijii`ni, kes on kõikide atevi juhiks.
Kogu atevi ühiskond keerleb man´chi ümber. Kõige olulisem on tõelise lojaalsuse kindlaksmääramine, seda nii iseenda kui ka teiste korral. Kuna man`chi on teatud mõttes isiksusest väljaspoolseisev jõud (kuna see on määratud geneetiliselt „looduse“ poolt, organismi sisse ehitatud, baseerudes varsemale karjainstinktile), siis peab ateva selle mõistmiseks vaeva nägema. Enamikul juhtudest ei ole üldse selge „kus on kellegi man`chi“ – see on ka kogu atevi kultuuri keskseks küsimuseks ja liikumapanevaks jõuks. Man`chi mõistmine tagab ka atevile enesemõistmise. Kuna man`chi määratletakse suhtes teistega, siis on selle määratlemine seotud keerukate poliitiliste intriigide ja suhete sasipundarde lahtiharutamisega.
Man`chi asendab selliseid inimikultuuri mõisteid nagu sõprus ja armastus. Sarnaseid tundeid saab ateva tunda ainult selle vastu, kellel on samane man`chi ja kes on lojaalne samale liidrile.
Sarja esimese romaani (Foreigner) teemaks ongi selle väljaselgitamine, kas inimesel paidhi Bren Cameronil on man`chi või mitte. Kuna inimesed on bioloogilises mõttes teine liik kui atevi, siis teoreetiliselt ei saagi tal seda üldse olla ja ta on seega väljaspool atevi võimustruktuure. Sündmustiku kulgemise käigus selgub, et ka inimesel võib siiski olla man`chi. See pole küll geneetiliselt määratletud, aga inimene võib käituda vastavalt tegelikule man`chile, küll suurte pingutustega, aga ta võib saada aru „kus on tema tegelik man`chi“. Atevi kõige levinum meeleahtuse vorm on machimi`d – kas siis teatri- või televisoonidraamad, millede keskmes on kangelaste man`chi otsingud. Teekond selle man`chi, mida kangelane arvab endal olevat juurest tõelise, tegeliku man`chi´ni. Tegelik man`chi on alati olemas, tõsi küll ateva ja nagu selgus, ka inimene, võivad seda mitte mõista, mitte leida. Sellisel juhul jääb aga selle isiku elu poolikuks. Man`chi ei ole staatiline nähtus, koos isiku ja ümbritsevate isikute man`chide muutumisega muutub ka antud isiku man´chi.
Teine oluline atevi kultuuri mõiste, mis kirjaldab isikutevahelisi suhteid on liidud või assotsiatsioonid. Liidud on laiemad ja mitte nii tugevate seostega kui man´chi. Liidud on seotud äriliste, meeleahutuslike jm suhtega, mis ei haara otseselt man´chid. Kõige suurem erinevus man´chi ja liitude vahel on aga see, et liidud on avalikud, man´chi aga vastupidi väga isiklik. Atevi linnades näiteks viitavad majade katuse värvid ja müüride kuju liitudele, milledes maja elanikud osalevad.
Atevi ühiskonna poliitiline struktuur põhinebki nendel liitudel. Geograafilised piirid ei mängi seejuures mingit rolli. Nii näiteks ei ole atevi kõige olulisemal assotsiatsioonil – Lääne Assotsiatsioonil mitte mingit selget geograafilist piirkonda.
Raamat ise annab meile alguses püstitatud vastuse – kuna ka teisel liigil, see tähendab inimesel võib olla man`chi, siis järelikult pole selle geneetilsiel määratletusel või mittemääratletusel mingit sisulist tähtsust. Ainult mõistus ja mõistatahtmine loovad kultuuuri.
Kurmo Konsa
Posted by maailm2 
Maailm2.0 Blogi 