Raamatust

Käesoleva raamatu eesmärgiks on iseloomustada inimkultuuri arenguga kaasnevat tehislikustumise protsessi ning vaadelda, kuidas tehnoloogia mõjutab suhteid kultuuri ja looduse vahel. Tänapäeva ühiskondades toimuvate muutuste kirjeldamisel võib tehislikustumise mõiste avada mitmeid uusi võimalusi. Mis siis ikkagi jääb looduslikuks, kui loodus ise on muutunud osaks kultuurist, tehnoloogiast ja majandusest? Tegemist on minu arvates äärmiselt olulise probleemiga, mis peidab endas tänapäeva ühiskonna olemuslikke arengujooni. Ma arvan, et õige pea muutuvad tehislikud kultuurid meie kõigi igapäevaelu loomulikuks osaks. Nendeks valdkondadeks, kust võiks leida viiteid ja vihjeid tehiskultuuride kohta juba praegu on arvutisimulatsioonid, rollimängud ja virtuaalsed maailmad.

Raamatus Maailm 2.0, iseloomustan tehislikustumise protsessi alates inimkultuuri füüsilisest ja bioloogilisest keskkonnast lõpetades inimese enda bioloogilise ja psühholoogilise olemusega, püüdes säilitada ideede kujunemise loo nii nagu see minu enda puhul aset leidis. Raamatu esimene osa jälgib tänapäeva maailmas tehnoloogiate mõjul toimuva muutusi. Füüsilise ja bioloogilise keskkonna ning inimkeha tehislikustumise loogiliseks jätkuks on ka kultuuri tehislikustumine.
Raamatu teine osa vaatleb kultuuri lähemalt. Hüpoteesina pakun välja, et seni veel tehnoloogiate poolt lõpuni ümberkujundamata on jäänud just see valdkond. Kultuuri idee on nihkunud viimastel aastatel selgelt inimese kontrolli alt olevast reaalsusest välisesse, eraldiseisvasse maailma. Kultuur, mis kujutas varem endast korrastatud, kasulikku ja ilusat on muutunud segaseks, kuritahtlikuks ja riskide allikaks. Sellise kultuuriga toimetulekuks tuleb ta tehislikustada. Kultuuri käsitlemine tehislikuna, mis esmapilgul näib paradoksaalsena, sest milline veel kui mitte kunstlik, saab kultuur ollagi, loob aluse kultuuritehnoloogiatele. Kolmandas osas püüangi aimata seda, millised võiksid olla need kujunevad kultuuritehnoloogiad.
Raamatu pealkiri Maailm 2.0, viitab maailmale, mida inimene on muutnud. Maailm 1.0 võiks olla siis maailm, mida inimene ei ole mõjutanud, vähemalt mitte veel olulisel määral. Tuleb muidugi aru saada, et selline maailm on vaid hüpoteetiline võimalus, kuna inimene pole ju reaalset sellise maailmaga kokku puutunud. Maailm 2.0 on maailm, mida inimene pidevalt ümber kujundab ja veegi olulisem, mille muutmist ka inimene ise tunnetab. Millised on aga maailma tehislikustumise tunnetamise tagajärjed? Ma arvan et antud teemat ei saa käsitleda ilma selge isikliku positsioonita. Mu isiklikud kogemused maailmast ja kultuurist on selgelt kujundanud ka mu teoreetilisi arusaamasid, mis omakorda jällegi aitavad leida põnevaid jalgradasid inimlikus looduses. Kui inimesel on ennast võimatu maailmast eraldada, miks peaks see vajalik olema siis teadlasel? Selles raamatus käsitletud teemade suhtes saan ma ise olla vaid seesolija rollis. Raamat peaks aitama mõelda maailma ja meie endi üle. Enamikule käsitletud probleemidest ja küsimustest on väga raske leida ühest ja kindlat vastust. Ka teadlased eelistavad käsitleda kitsamaid ja täpsemalt määratletud probleeme. Seda enam peaks aga proovima ka küsida suuremaid ja olulisi küsimusi, isegi kui vastused neile on selgelt ajutised ja subjektiivsed. Igaüks võib proovida leida paremaid.