Muuseumiga või muuseumita infoajastusse

Muuseumidega ja eriti muidugi Eesti Rahva Muuseumiga seoses on viimasel ajal kerkinud ülese hulgaliselt probleeme. Aga prooviks korraks vaadata asja teise nurga alt ja püüda leida neid lahendusi, mida muuseumid võiksid pakkuda tänapäevases ja loomulikult ka homses infoühiskonnas.

Muuseumid täidavad ühiskonnas mitmeid erinevaid ülesandeid. Väga lühidalt kokku võetuna oleksid need järgmised. Muuseumid koguvad, uurivad, säilitavad ja vahendavad üldsusele inimese ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega objekte, toetavad ühiskondliku, kogukondliku ja perekondliku identiteedi kujunemist, talitlevad ühiskondlike mäluinstitutsioonidena ning toetavad haridust ja teadusuuringuid. Muidugi pakuvad muuseumid inimestele ka meelelahutust ja ajaveetmisvõimalusi, kuid ei tasu unustada, et see ei ole kunagi muuseumide põhiülesanne. Muuseum ei võistle kino ega lõbustuspargiga, tegemist on lihtsalt institutsiooniga mille peamised ülesanded on hoopiski teistsugused.

Muuseumid moodustavad osa ühiskonna infosüsteemist ning sõltumata sellest, kas see neile meeldib või mitte, on nad kindlasti infoühiskonna olulised tegijad. Tulevik peitub informatsioonis ja muuseumid on informatsiooni täis. Informatsioon iseenesest tekitab vajaduse ja turu selle järele. Me ei saa piirduda vaid teiste kogutu tarbimise ja ümbermõtestamisega, kuigi ka selle olulisust ei tohi allahinnata. Meil peab endil olema lisaks talentidele ka originaalset, olulist ja teistest eristuvat teavet. Üks koht kust sellist teavet leida ongi muuseumid.

Muuseumid ei kogu ja eksponeeri kaugeltki mitte ainult inimese ja kultuuriga seotud objekte ning nähtuseid. Tegelikult võib öelda, et muuseumid tegelevad korrastatud ja süstemaatilise informatsiooni loomisega kogu materiaalse maailma kohta. Siinkohal võib meelde tuletada loodusmuuseume.

Kogud moodustavad muuseumi südame. Objekte on kogutud nii nende ilu kui väärtuse pärast. Ja loomulikult selle pärast, mida nad tähendavad, olles seotud mineviku ja tänapäeva sündmuste, tehnoloogiate arengu ning looduskeskkonnaga. Muuseum ei koosne loomulikult aga ainult objektidest. Muuseum on koht, kus asuvad objektid (museaalid) ning inimesed, kes loovad neist huvitavat, kaasakiskuvat ja meelelahutust pakkuvat informatsiooni. See millega muuseum tegeleb ei ole mitte objektid, vaid nende tähendused ehk teave.

Objektide tähendusi hoitakse muuseumide infosüsteemides ja muuseumide töötajate peades ning antakse edasi vaatajatele näituste, ettekannete, artiklite ja kõikvõimalike muude sündmuste kaudu. Muuseumide töötajad on objektide tähenduste väravavahid, on kirjutanud inglise muuseumiuurija Suzanne Keene. Muuseum on koht, kus luuakse uut informatsiooni, laetakse seda uute tähendustega ja seostatakse seninägematul moel.

Muuseumid on olulised partnerid haridussüsteemile. Õieti oligi piirideta ligipääsu tagamine teadmistele üheks tänapäevaste muuseumide tekkimise ideeks. Tänases Eestis osalevad muuseumid kõikidel haridustasanditel antavas õppes.

Muuseum ei ole luksus ega mälestus, vaid tänapäevane teabeasutus, mille olulisust tuleb osata näha ja ära kasutada. Kulude arvestamise kõrval ei tohiks jätta kokku lugemata ka kõiki neid tulusid mis muuseumidest tõuseb ja neid pole sugugi vähe.

Kurmo Konsa